Kuidas digikompetentse arendada?

Selleks, et arendada ettevƵtte juhtide ja tƶƶtajate digikompetentsi, on personalivaldkonna tƶƶtajatel vaja arendada seda esmalt ka personaalsel tasandil. KƤesoleva postituse lƵpus leiate vormi, milles on kƵik EK poolt kirjeldatud kompetentsid. Huvilistel on vƵimalik vorm alla laadida ning anda hinnang oma kompetentsidele. Sama vormi saab kasutada ka teiste tƶƶtajate puhul nende digivƵimekuse vƤljaselgitamiseks ja hindamiseks.

Enne kui asute arendama tƶƶtajate digivƵimekust kĆ¼sige endalt jƤrgmisi kĆ¼simusi:

  • Kas tƶƶtajad, sh. juhtkond ja juhid, mƵistavad digitaliseerimise vajadust? Millised on tƤnased hoiakud?
  • Kas tƶƶtajad mƵistavad, milliseid digitaalseid oskusi on neil oma tƶƶ edukaks tegemiseks praegu ja edaspidi vaja?
  • Milliseid digikompetentse on tƶƶtajatel, sihtgruppide kaupa, oma tƶƶ edukaks tegemiseks edaspidi vaja (ettevƵtte vaade)?

Kui soovite ettevƵttes lƤbi viia suuremat hĆ¼pet digivƵimekuse osas, siis on soovitav lƤheneda lƤbimƵeldult ja strateegiliselt. Toome alljƤrgnevalt Ƥra mƵned olulisemad etapid ja lƤhtekohad, millest juhid ja personalitƶƶtajad vƵiksid juhinduda.

  1. Hoiakute kujundamine

DigivƵimekuse arendamiseks organisatsioonis on olulisel kohal kommunikatsioon, nagu iga uuenduse/muudatuse puhul. Kommunikatsioon peab olema jƤrjepidev, sƵnum lƤbimƵeldud sihtgruppide seisukohast ning kasutuses sobivad kanalid. Siinjuures ei pea me kommunikatsiooni all silmas e-teavituse saatmist tƶƶtajatele vƵi koosolekul arutamist vaid ka juhtide igapƤevast eeskuju ja sƵnumi kordamist tƶƶtajatele lƤbi praktiliste suuniste ja tegevuste.

  • Mis on kommunikatsiooni eesmƤrk?
  • Kes on sihtgrupp/sihtgrupid?
  • Milline on kommunikatsiooni peamine sƵnum?
  • Kuidas kommunikatsiooni teostatakse?
  • Kelle vastutus see on?
  1. Kaardistamine

Arendustegevuse teine oluline komponent on olemasoleva olukorra mƵistmine. Meil vƵib olla mingi kaudne tunnetus, millised olemasolevad digioskused meie tƶƶtajatel on, kuid see tunnetus ei pruugi alati olla tƤpne, seda vƵivad mƵjutada nii emotsioonid, eelarvamused ja ka lihtsalt vƤhesed teadmised. Paremaks Ć¼levaateks on soovitav kaardistada kompetentsid esmalt enesehinnanguna tƶƶtajate endi poolt, hiljem vƵimalusel ja ressursside olemasolul ka hindajate poolt.

  • Millised on vajalikud kompetentsid?
  • Kes on sihtgrupid?
  • Viige lƤbi kompetentside hindamine
  • Koostage Ć¼levaade olemasolevast olukorrast
  1. EesmƤrkide ja strateegia loomine

Enne tegevuskava koostamist on kindlasti oluline mƵelda lƤbi, kuhu soovitakse jƵuda, mis on oodatavad tulemused ja milliseid vƵimalusi loob digikompetentside arendamine ettevƵttele.

  • Kas digikompetentside arendamine toetab ettevƵtte pikaajalisi eesmƤrke? Kuidas?
  • Kas toetab Ƥrimudelit?
  • Kas ettevƵtte juhid mƵistavad digitaliseerimise olulisust, on kaasatud selle teadvustamisse ja arendamisse?

Personalijuhtimise ja ā€“arendamise seisukohast on oluline mƵista, et ilma juhtkonna ja juhtide osalemise ning toetuseta ei Ƶnnestu sellise muutuse saavutamine mitte kuidagi.

  1. Tegevuskava koostamine

Digikompetentside arendamisest rƤƤkides on oluline silmas pidada nii kompetentside kujundamise komponente kui ka etappe:

  1. Hoiakud ā€“> looge pinnas vajalike hoiakute kujunemiseks kohe alguses
  2. Teadmised ā€“> omandatakse ainult Ƶigete hoiakute toel
  3. Oskused ā€“> kujunevad teadmiste ja praktika koostoimel, kinnistatakse korduval rakendamisel.

Tegevuskava koostamisel on oluline mƤƤratleda nii tegevuste sisu, vastutajad kui tƤhtajad vƵimalikult konkreetselt. Samuti on oluline eelarvestada rahaline investeering ning tƶƶtajate tƶƶaja panus. Kogu arendustegevuse (projekti) juhtimiseks on hea kasutada mƵnd planeerimise ja visualiseerimise tƶƶvahendit. NƤiteks Ganttā€™i graafikut.

  1. Tegevuste elluviimine

    DIGIKOMPETENTSIDE ARENDAMISE PROTSESS

PƵhjaliku ja lƤbimƵeldud tegevuskava elluviimine peaks olema lihtne kƵikidele osapooltele kui kommunikatsioon on tehtud asjakohaselt ning vastutused mƤƤratud. Mahukama projekti puhul on hea teha vahekokkuvƵtteid, kĆ¼sida tagasisidet ja analĆ¼Ć¼sida tulemuslikkust.

  1. Tagasiside, analĆ¼Ć¼s, hinnangud

On tihtipeale see osa muudatusest vƵi arenguprojektist, mida ei tehta vƤga tihti. Ometi on see ƤƤrmiselt vajalik. KokkuvƵte ei pea olema Ć¼leliia pƵhjalik formaalne dokument vƵi raport. KokkuvƵte vƵib olla ka fookusgrupi intervjuu, tƶƶgrupi analĆ¼Ć¼siv seminar, statistika ja graafikud jms. Need olulised hinnangud tuleks siiski alati anda ja seda vƵimalikult adekvaatsetele andmetele toetudes:

  • Kas projekti kƤigus saavutati oodatud tulemused? Mis on muutunud?
  • Kuidas Ƶnnestus eelarve tƤitmine?
  • Kas ajakavast peeti kinni?
  • Millised olid kƵige olulisemad Ƶppetunnid? Kuidas nendega edaspidi paremini toime tulla?
  • Kuidas tagada jƤrjepidevus?
  • Kas ja millised on jƤrgmised sammud?