Ćks teema, mida ma jƤrjepidevalt oma klientidelt ja vƵrgustikult kuulen, lƤbi erinevate arendusprojektide ja koostƶƶ on see, et ettevƵtted ja juhid nƤevad suurt vaeva sobivate tƶƶtajate leidmisega. Veelgi kriitilisemana ning kasvavat tƤhelepanu nƵudvana nƤevad aga ettevƵtted ja juhid tƶƶtajate hoidmise vajadust. Isegi kui leidmine ja vƤrbamine ka Ƶnnestub, siis on konkurents turul nii suur, et hea tƶƶtaja ei pruugi jƤƤda pidama, sest hƤid pakkumisi teevad paljud. See tƤhendab, et temast ei pruugi saada talenti selles ettevƵttes. Aga talente on meil vaja. Lisaks vƵib olla probleem ka selles, et tƶƶtaja ei kohane piisavalt kiiresti oma tĆ¶Ć¶Ć¼lesannete, ettevƵtte kultuuri ja tƶƶtamise tavade vƵi ka vƤƤrtustega. Probleeme vƵib tekkida hiljemgi, nƤiteks motivatsiooni, pĆ¼hendumuse ja rahuloluga.
TƤnane tƶƶturg on lƤbimas suuri muutusi. Muutumas on tƶƶvormid, nƤiteks pidevalt suurenev vajadus paindlikkuse jƤrele, tƶƶampsud, projektipƵhine tƶƶtamine jne. Muutuvad ka tƶƶvƵtjate ootused tƶƶandjale, eelkƵige juhtimise kvaliteediga seotult, aga ka tƶƶkeskkonnaga ja tƶƶvahenditega seotult, mis toetavad uusi tƶƶtegemise vorme ja paindlikkust. MƤrksƵnaks siinkohal on digitaliseerimine.
Digitaliseerimine on jƵudmas Ć¼ha enam ka vƤikeste ja keskmiste ettevƵteteni ja seda mitte ainult mĆ¼Ć¼gi- ja finantstarkvara nƤol vaid ka sisemiste tƶƶprotsesside osas, mis aitavad kujundada paremat strateegilist fookust, vƤƤrtusloomet ja tulemuslikkust.
Juhtide tƤnased peamised vƤljakutsedĀ on:
-
-
- tƶƶtajate leidmine
- talentide hoidmine, aga ka
- tƶƶ ja tƶƶsuhete muutumine ning
- digitaliseerimine.
-
KƵik eelnimetatud vƤljakutsed on otseselt seotud sellega kuidas tƶƶtaja end organisatsioonis tunneb ehk TƖƖTAJAKOGEMUSEGA.
Selleks, et rƤƤkida digitaalsest tƶƶtajakogemusest (ik Employee digital Experience) on esmalt vaja rƤƤkida sellest, mis on tƶƶtajakogemus, kuidas seda disainitakse ja miks seda vaja on.
Mis on tƶƶtajakogemus?
LĆ¼hidalt ƶeldes on tƶƶtajakogemus kombinatsioon sellest, millised on tƶƶtaja OOTUSEDĀ (enne sisenemist ja tƶƶtamise ajal), millised on tema KOGEMUSEDĀ (ka vƵib ƶelda, et elamused) ning kuidas ta ennast selles keskkonnas mƤƤratleb ehk ENESEMĆ„Ć„RATLUS.
KƵige tĆ¼Ć¼pilisemalt kirjeldatakse tƶƶtajakogemust lƤbi mitmete tƶƶtajat puudutavate tegevuste ja protsesside, mille vƵib laias laastus jaotada kaheksaks olulisemaks. Seda nimetatakse ka Employee lifecycleĀ vƵi eesti keeli TĆ–Ć–TAJA ELURING.
Tƶƶtaja ootused on tavaliselt seotud sellega, kuidas ta oma tulevast vƵi olemasolevat tƶƶandjat nƤeb ja tajub. NƤiteks on selliseid ootusi vƵimalik kujundada teadliku ja suunatud tƶƶandja brƤndinguga, vƤrbamisprotsessis ja esmamulje kujundamisel tƶƶsuhte alguses. Tƶƶtajal kujunevad ootused tavaliselt sƵltuvalt sellest, mida tƶƶandja on talle lubanud vƵi pakub teistele ettevƵtte tƶƶtajatele. Tasub meeles pidada, et ootuste kujunemine on siiski vƤga individuaalne ja seda mƵjutavad mitmed erinevad tegurid, nii sisemised kui vƤlised. Ootused on tihedalt seotud tƶƶtaja poolse organisatsioonilise Ƶigluse tajumisega.
Kogemused on vahetu praktika kƤigus saadud positiivsed vƵi negatiivsed elamused ettevƵttes tƶƶtades, mis puudutab peamiselt konkreetselt tƶƶtajat ennast ja seda vƤga lƤhedalt. Erinevaid tegevusi ja protsesse, millega ta tƶƶtajana peab kokku puutuma. NƤiteks tƶƶsuhete dokumendid ja tingimused, tƶƶvahendid, suhted tƶƶkohal, juhtimiskultuur jms.
EnesemƤƤratlus tƤhendab tƶƶtajakogemuse kontekstis aga seda, kuidas tƶƶtaja suudab mƵtestada oma tƶƶsuhteid, tƶƶ tƤhenduslikkust ja kuidas ta nƤeb oma panust loomas vƤƤrtust ettevƵtte klientidele ja tulemustele. EnesemƤƤratlus on seotud psĆ¼hholoogiliste ja sotsiaalsete teguritega ettevƵtte tƶƶkeskkkonnas, tagasisidestamise ja inimeste vƤƤrtustamisega.
Ootuste mittetƤitumine, negatiivsed kogemused ja oma tƶƶ tƤhenduse vƤhene mƵistmine viivad selleni, et tƶƶtaja ei ole tƶƶl Ƶnnelik ega panusta maksimaalsel mƤƤral, tema tƶƶtulemused on pigem keskmised vƵi nƵrgemapoolsed.
Kuidas siis tƶƶtajakogemust disainida kui selles on nii palju tegureid, mis vƵivad olla iga inimese puhul tƤiesti erinevad?
KƵige tavapƤrasemalt lƤhenetakse tƶƶtajakogemuse mƵtestamisele lƤbi nn tƶƶtaja eluringi, alustades sellest kuidas ettevƵte end tƶƶandjana tƶƶturul presenteerib, millise kuvandi loob.
Laias laastus vƵib tƶƶtaja eluringi jagada seitsmeks osaks:Ā
- tƶƶandja brƤnding,
- vƤrbamine,
- sisse-elamine,
- tƶƶ kujundamine,
- arendustegevused,
- sostsiaalne keskkond,
- vƤljumine.
Tƶƶtajakogemuse analĆ¼Ć¼simine lƤbi tƶƶtaja eluringi annab esmalt hea Ć¼levaate, mida ettevƵttes tƤna tƶƶtaja heaks tehakse ja aitab selgitada, millises osas vƵiks olla panustamist enam.
Sealjuures on oluline nƤha nii kommunikatsiooni kui inimeste juhtimise (Leadership) osatƤhtsust kogu protsessis.
Miks on vaja tƶƶtajakogemust ja selle digitaliseerimist?
Omanikke ja juhte huvitavad head tulemused. Selleks, et tulemusteni jƵuda, peab ettevƵtte toimima Ć¼htse sĆ¼steemina. Seda nimetatakseĀ koostoimimiseks, kus oluline roll on nii keskkonnal, tƶƶtajatel, juhtimisel kui protsessidel.
Kaasaegset tƶƶtajakogemust mƵjutab tƤna eriti tugevaltĀ digitaliseerimineĀ aga ka selle puudumine.Ā Digitaliseerimine puudutab tƶƶtajakogemuse mƵistes neid protsesse, millega tƶƶtaja otseselt ja isiklikult kokku puutub ja mis mƵjutavad tema praktilist tƶƶtamist.
Digitaliseerimine vƵimaldab paljusid tegevusi ja protsesseĀ lihtsustada ning administreerimisele kuluvata aega vƤhendada, seda nii tƶƶtajate kui juhtide puhul. Tihtipeale ollakse arvamusel, et juhtide tƶƶaeg on olulisem ressurss kui tƶƶtajate aeg. See ei tohiks aga nii olla.
Tƶƶtajakogemuse digitaliseerimine all peetaksegi eelkƵige silmas selliste tegevuste lihtsustamist ja vƵimalusel automatiseerimist, mis aitavad suunata tƶƶtaja ressursid tƶƶ tegemisele ja tulemuse saavutamisele.
Tƶƶtajate ja juhtimisega seotud digitaalsedĀ andmedĀ ning nende kiire analĆ¼Ć¼simineĀ on toeks ja suunajaks tulevikuotsuste vastuvƵtmisel.
Tƶƶtajakogemuse digitaliseerimine aitab kaasa ka juhtimise kvaliteedile, lihtsustab tƶƶtajate ja juhtide kaasamistĀ sellistes tegevustes, mis varasemalt on olnud piiratud kas bĆ¼rokraatia, liigse keerukuse vƵi ligipƤƤsetuse tƵttu.
Kuidas disainida kaasaegset tƶƶtajakogemust?
Tƶƶtajakogemuse kaasajastamisele ja disainimisele vƵiks lƤheneda kui strateegilisele arendusprojektile. Maht, fookus ja tƤhtajad vƵivad olla ettevƵtete lƵikes vƤga erinevad. Selleks, et ettevƵttele oluline arendusprojekt edukalt Ƶnnestuks soovitame saamud ja tegevused hoolikalt lƤbi mƵelda. Siin sulle selle jaoks vƤike spikker.
