Tänases juhtimiskultuuris on tunda ebaühtlast taset. On juhte, kes on väga tugevad teatud valdkondades – näiteks strateegiline mõtlemine, operatiivne juhtimine, finantside juhtimine või kliendisuhete arendamine. Kuid organisatsioonid, kus töötavad inimesed, vajavad sama palju ka inimeste juhte.

  • Selliseid juhte, kelle meeskonnas sünnivad tulemused, uued ideed, maailmamuutvad innovatsioonid.
  • Selliseid juhte, kelle juures töötades inimesed saaksid rakendada oma potentsiaali, tunda end edukana ning teostada ennast.
  • Selliseid juhte, kes oma juhtimisega loovad vaimule tervisliku ja turvalise keskkonna ja kus stressi ning läbipõlemisega tegeletakse enne, kui need juhtuvad.

Muutus algab alati mõtteviisist. Ja juhtide puhul tähendab see oma rolli (ümber)defineerimist, juhtimise eesmärgi ja elluviimise mõtestamisest. Milliseid põhimõtteid peaksid meie juhid evima selleks, et juhtimises hakkaks toimuma suurem ja nähtavam kvalitatiivne muutus?

Algatuseks. Juht peab endale selgeks tegema, et ta on inimeste juht. Kui tema alluvuses on kasvõi üks inimene, siis ta juba on inimeste juht. Sama kehtib tippjuhtide osas – lisaks ärijuhi ja organisatsiooni juhi rollile, on tippjuhil otsesed alluvad, inimesed mitte abstraktne organisatsioon, ja ta on nende inimeste juht. Loomulikult peab igal juhil olema ka hea äriline teadmine, ülevaade turust, sihtgrupist ja klientidest. Aga sellest üksi ei piisa. Tal peab olema ka selge arusaam, et tulemused sünnivad tema jaoks läbi inimeste. Need inimesed on talle kõige väärtuslikumad – nii juhina kui ka organisatsioonile tervikuna.

See viib meid loogilise järelduseni: juhina tuleb luua väärtust oma inimestele, vastutada nende töökeskkonna, heaolu ja igapäevase töötajakogemuse eest. See ongi juhi töö. Just selle kaudu – läbi töökeskkonna ja töötajakogemuse – on võimalik luua väärtust klientidele, saavutada tulemusi ja kasvatada tulemuslikkust.

Teine oluline punkt on tegutsemine. Paljud juhid mõtlevad täiesti siiralt: jah, inimesed on tähtsad, mul on neid vaja. Vahel nad ütlevad seda ka välja. Aga väga tihti nad ei käitu selle põhimõttega kooskõlas. Ja just siin peitubki üks suuremaid vajakajäämisi – mõtlemine ja rääkimine iseenesest ei loo muutust. Töötajakogemust ja inimeste heaolu ei kujunda mitte head kavatsused, vaid teod. Mõtted ja sõnad on vajalikud, aga neist ei piisa. Vajalik on tegutseda.

Need teod ei saa olla impulsiivsed või kampaaniapõhised. Juhtimine ei toimi projektipõhise spurdina. Pigem on vaja süsteemsust ja järjepidevust. Juhina tuleb luua endale nägemus sellest, kuhu ma oma inimesed suunan ja seejärel teha püsivalt ja iga päev väikeseid, järjekindlaid samme selle suuna hoidmiseks.

Kolmandaks. Inimestesse tuleb panustada. Võime nimetada seda ka investeerimiseks. See võib olla rahaline panus, aga see võib olla ka aeg, tähelepanu, tegevused. Kõik sobib, peaasi et see toimub teadlikult ja järjepidevalt. Me ju panustame oma klientidesse – suuname neile sõnumeid, loome väärtust, arendame tooteid, loome digilahendusi ja -keskkondi, et oleks kiirem ja mugavam, sest me ootame sealt tulemust. Täpselt samamoodi tuleb panustada oma inimestesse – avatud suhtlemine, väärikas käitumine, läbimõeldud protsessid, stimuleerivad kampaaniad, probleemide lahendamine, sisemised digilahendused. Ainult nii saame neilt tagasi pühendumuse, loovuse, töövõime, tulemused. Jah, panus eeldab ressursse, võib maksta raha.

Olen tihti pidanud kuulma juhtidelt hinnangut: „Selle kambaga siin mingeid erilisi tulemusi ei too." Tegelikult toob küll. Küsimus ei ole selles, kas juht on leidnud viisi, kuidas neid inimesi käivitada, toetada ja juhtida selliselt, et nad saavad oma potentsiaali rakendada. Sageli ei ole küsimus motivatsioonis, vaid süsteemi ja panuse puudumises. Kui sa ei panusta, ei saa ka eeldada, et maksimaalne tulemus tuleb iseenesest.

Panus ei tähenda ainult rahalist investeeringut. Väga suur mõju on ka sõnumitel, mida organisatsioon ja juht inimestele saadavad. See, mida me ütleme, kuidas me ütleme, mida me väärtustame ja millele tähelepanu pöörame – see kõik kujundab töötajakogemust rohkem, kui me ehk arvame.

Neljandaks. Me ei saa enam juhtida inimesi ainult traditsiooniliste, vanamoodsate juhtimisvõtetega a la "Mina olen juht ja ma ütlen sulle, mida sa pead tegema. Siin on sinu eesmärgid. Ja ma tahan vaadata ning kontrollida, kus ja kuidas sa seda teed." Uued põlvkonnad (aga ka küpsemad põlvkonnad ja tööjõud üldisemas vaates) on autonoomsemad, loomingulisemad ja väga digiteadlikud. See tähendab, et ka juhtimine ja organisatsioonid peavad olema samasugused – digiteadlikud. Siinkohal ei pea silmas vaid raamatupidamise tarkvara, Teams`i kasutamist või digitaalset turundust. Digiteadlikkus puudutab samaväärselt sisemisi juhtimisprotsesse – seda, mis toimub juhi, töötaja ja organisatsiooni vahel. Need võivad olla õppimise ja arenguga seotud digilahendused, töösuhete administreerimisega, tulemuste ja soorituse juhtimisega, operatiivse tagasiside andmise digilahendustega. Soovitus on kõikidel juhtidel tutvuda nende võimaluste ja kaasneva kasuteguriga juhtimise toetamisel ja võimendamisel.

Kaasaegsed digitaalsed tööriistad on töötajakogemuse kujundamisel võtmetähtsusega. Kui neid ei osata või ei taheta kasutada, jääb juhtimine ajale jalgu – sõltumata sellest, kui suur või edukas organisatsioon on. Digilahenduste kasutamine ei ole enam mugavus, see on efektiivse juhtimise lahutamatu osa. Seda nii globaalsetes korporatsioonides kui ka väikeses kohalikus ettevõttes.

Lõpetuseks. Need neli põhimõtet – inimeste juhi rolli teadlikkustamine, mõtetest ja sõnadest tegudeni jõudmine, panustamine inimestesse ja digiteadlikkus – on need, mille iga juht peaks enda jaoks ära mõtestama, kui ta tahab olla tõeliselt hea juht tänases maailmas ning tulevikus.

Teadlikkus inimeste juhi rollist ja selle mõtestamine
Mõtetest ja sõnadest tegudeni jõudmine
Järjepidev panustamine inimestesse
Digiteadlik juhtimine ja digitaalsed juhtimisvahendid.

Juhtimist saab toetada digilahendustega. Kui oled valmis seda sammu astuma, siis tutvu võimalustega: sinulab.com

Allpool töölehe näidis, mis aitab alustada juhi rolli mõtestamisest ja oma mõtted ning nägemus kirja panna. Töölehe saad alla laadida klikates nupul TÖÖLEHT.