Mõni aeg tagasi suhtlesime ühe üsna edumeelse ettevõtte personalijuhiga tulemusjuhtimise teemal ning tema sooviks oli viia töötaja ja juhi vaheliste vestluste tase uuele tasandile. Muuhulgas mõtles ta ka selle peale, kuidas kogu protsessi töötajatele ja juhtidele lihtsamaks teha ning kasutada infotehnoloogilisi lahendusi.
Palusin ettevƵtte personalijuhil uurida SinuLab.ee lehelt tƶƶtaja vestluste STARDIPAKETi pakkumist ning vaadata DEMO-klippi. Tagasiside, mida ma temalt sain oli veidi üllatav: ā€See tundub nii … tehniline ja keeruline…”.
Lähemalt arutledes selgus, et personalijuhil puudub varasem kogemus sellelaadse tarkvaraga ja muidugi tundub uus asi alguses veidi ehmatavalt keeruline, siiani on kõik vajalik tehtud kas Word’is või Excel’is.
See ei ole ka esimene kord kui teen koostƶƶd personalivaldkonna inimestega, kes pole varasemalt tarkavara kasutamisega kokku puutunud – iga organisatsioon on oma kindlas arenguetapis ja see ongi normaalne. Küsimus ei ole selles, kas personalijuht tunneb tarkvara tehnilist poolt vƵi mƵistab programmeerimist, üldsegi mitte. Pigem on küsimus selles, mis tasemel oma digitaalse kirjaoskuse osas on personalijuht ise ja ettevƵtte tƶƶtajaskond tervikuna, kasutaja seisukohast.
Digitaalseks kirjaoskuseks peetakse kombinatsiooni inimese hoiakutest, oskustest ja vƵimest orienteeruda digitaalses keskkonnas.
Tänases maailmas on digitaalse kirjaoskuse osana üha olulisemaks saanud digikompetents, mis sisaldab endas nii oskusi, teadmisi kui hoiakuid digitaalsest käitumisest. Ja kompetentse on võimalik arendada.
Enne kui anda töötajatele uusi teadmisi ja aidata neil kujundada vajalikke oskusi, on oluline tagada, et töötajate hoiakud oleksid sobivad – töötajad mõistaksid digitaliseerimise tähtsus, vajadust, tempot, trende oma ärisektoris ja kogu maailmas ning oleksid valmis end selles vallas harima.
Ćks olulisemaid vƤƤrtusi, mida HR saab personalivaldkonna digitaliseerimisel luua, on aidata inimestel kujundada digiteadlikku mƵtlemist ja suhtumist oma aja-, eesmƤrkide-, protsesside- ja tulemuste juhtimisse. MƵned olulisemad hoiakud siinkohal:
- ressursside kokkuhoid
- administratiivne operatiivsus
- iseseisvus
- paindlikkus ja avatus muutustele
- individuaalse soorituse ja tulemuse juhtimine
- pidev Ƶppimine ja enesetƤiendamine
Lisaks sobivatele hoiakutele on vaja arendada inimeste praktilisi oskusi alates arvuti kasutamisest kuni interneti ja digitaalse sisu loomiseni välja. Nimetagem seda üldiseks digitaalseks kirjaoskuseks.
Digikompetents
Euroopa Komisjon on välja töötanud digikompetentside mudeli[1]. Mudelit on aastate jooksul arendatud ja täiendatud ning EU tasemel ka infot kogutud. On üsna üllatav tõdeda, et nimetatud digikompetentsid on madalal tasemel või puuduvad täiesti pea 47% kõikidest EU elanikest (andmed on saadud 16-74 aastaste elanike esindusliku valimi abil)[2]. Selleks aga, et digitaalses maailmas hakkama saada, on vaja vähemalt kesktasemel kompetentside omandamist.
Mudel koosneb viiest kompetentsi valdkonnast ning 21-st kompetentsist, mis on omakorda kirjeldatud tasemete kaupa 1-8 astmel.
Digikompetentside mudel on lühidalt järgmine:
- Info ja andmete tƶƶtlemine
- Suhtlus ja koostƶƶ
- Digitaalse sisu loomine
- Turvalisus
- Probleemide lahendamine
Kompetentside tasemed jaotatakse:
- 1-2 ehk algtase
- 3-4 ehk kesktase
- 5-6 ehk kƵrgtase
- 7-8 ehk spetsialiseerunud
Kui ettevƵttel on plaanis kasutusele vƵtta tarkvaralahendusi, mille kasutajate hulka kuuluvad kƵik ettevƵtte tƶƶtajad, on ƤƤrmiselt vajalik tegeleda teadlikult kasutajate oskustega. Kuidas digitaalseid kompetentse organisatsioonis arendada saad lugeda viidatud postitusest.
Viited algmaterjalidele:
[1] https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/digital-competence-framework
[2] http://all-digital.org/wp-content/uploads/2017/08/TE_DIGCOMP-policy-paper_2014_PDF.pdf
Leave A Comment