Tekst: Maarit Vabrit-Raadla

Artikkel ilmus 10. jaanuar 2020 Äripäeva “Koolitused” erilehes.

On positiivne, et ettevõtted näevad ja otsivad iga päevaga üha enam võimalusi ning lahendusi, kuidas võtta kasutusele ajakohased õppemeetodid. Mitmete vestluste ja konsultatsioonide tulemusel olen noppinud välja kaks peamist põhjust e-õppega alustamiseks või paremaks korraldamiseks ettevõttes.

Esimene põhjus on see, et e-õppe abil soovitakse õppimise protsessi lihtsamaks ja kiiremaks teha. Seda nii õppija seisukohast, et tal oleks võimalik sobival ajal vajalikke teadmisi ja oskusi omandada sellises formaadis, mis võimaldab ka aja ja koha paindlikkust. Aga ka kogu koolituste ja õppeprotsessi seisukohast organisatsioonis, mis saab tihti (loodetavasti) alguse vajaduste selgitamisest, sobiva õppematerjali leidmisest ja valimisest kuni osalemise organiseerimiseni välja, mis võib mõnel juhul olla ka üsna pikk protsess (nt koolitusel osalemise taotluse esitamine, kulude kinnitamine, arvete küsimine-esitamine-tasumine, koolituskulude üle arvestuse pidamine jne). Lõpuks oleks ju tore, kui osaleja annab ka organisatsioonile tagasisidet ja hinnangu, kas investeering täitis oma eesmärgi ja kas osaleja on omandanud oodatud teadmised või oskused.

Teine põhjus on olnud see, et spetsiifilises valdkonnas tegutseval ettevõttel on palju vaja koolitada oma töötajaid ise, sisemiselt. Materjali on palju ja seda on vaja üsna suures mahus ja tihti edasi anda, nii teadmiste kui ka oskuste kujundamise eesmärgil. Selliseid õppimisampse soovitaksegi ühest küljest automatiseerida, kuid olla samal ajal kindlad, et materjalide kvaliteet on hea, asjakohane ja tagab ettevõtte töötajatele vajaliku kompetentsi omandamise.

Mõlemad elltoodud põhjused on suunatud ettevõtte tegevuseks vajaliku kompetentsi tagamisele, mis on üheks peamiseks konkurentsieeliseks tänases kiirelt muutuvas ärikekkonnas.

Kuidas on ettevõttes õppe- ja arendustegevused üles ehitatud, sõltub paljuski ärivaldkonnast, töö iseloomust ning sellest, kui muutuvas valdkonnas tegutsetakse. Näiteks on tootmis- ja müügivaldkonna töötajatele vaja teha tihti ja paindlikult uute toodete koolitusi. IT valdkonna töötajate puhul on rõhk rohkem iseõppimisel, meeskondlikul teadmiste jagamisel ja erinevatest allikatest uue info leidmisel, mis võib olla näiteks e-koolituste vormis.

Samas ei kao kuhugi ka mahukad arenguprogrammid, mis võivad põhineda täielikult e-õppel, aga olla ka kombineeritud. Kui näiteks HTML-i baasteadmiste ja -oskuste omandamiseks piisab e-õppest ja praktilisest läbiproovimisest, siis juhtimisoskuste puhul oleks mõeldav kombineeritud meetod ehk klassiruumikoolitused ja toetav e-õpe.

 

Mis on e-õpe?

Levinumad e-õppe lähenemised on näiteks veebipõhine iseõpe, video- ja audiosalvestuste (podcast) vaatamine/kuulamine, WBT (web based training), kombineeritud e-õpe, mobiiliõpe, sotsiaalne õpe, simulatsiooniline e-õpe, mängudel põhinev õpe.

Ka e-õppe viise on erinevaid. Eristatakse sünkroonset õppimist, mis toimub reaalajas, ning mittesünkroonset õppimist, mis ei sõltu ajast. Näiteks peetakse sünkroonse õppimise meetoditeks vestluste (chat) ja sõnumite (instant messaging) lahendusi, samuti audio- ja/või videokonverentse, sündmuste otseülekandeid, reaalajas rakenduste jagamist, küsitlusi ja virtuaalset koolituste või -materjalide keskkonda.

Mittesünkroonne õppimine toimub ajast sõltumata ehk õppija ise valib aja ja tempo, kuidas teemat või kursust läbida, näiteks e-posti teel ja foorumites. Näidetena võib tuua veel audio- või videomaterjalid, Vikipeedia ja ajaveebid (blogid), ürituste ja konverentside lindistused, simulatsioonid, mängulisusel põhinevad õppimise lahendused.

 

Kui aktiivsed on ettevõtted digitaalsete õppelahenduste kasutamisel?

  1. aastal tehti Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete seas uuring (TTÜ ärikorralduse instituudi magistritöö), milles uuriti muu hulgas töötajate arendamisega seotud tegevusi ja hoiakuid. Uuriti ka seda, kas ja kui palju kasutavad väikesed ja keskmised ettevõtted töötajate arendamiseks tarkavaralahendusi ning kui teadlikud ollakse erinevatest võimalustest.

Joonisel on esitatud vastused, kui palju hetkel kasutatakse, on varem kasutatud või ei kasutata ega plaanita ka lähitulevikus kasutusele võtta erinevaid tarkvaralahendusi töötajate arendamisel.

Joonis 1. Töötajate arendamise tarkvara kasutamine VKE-s.
Allikas: autori koostatud, uuringu andmestik.

Kõige enam kasutatakse töötajate arendamiseks selliseid tarkvaralahendusi:

  • rakendused meeskondlikuks suhtluseks ja info jagamiseks – 31%;
  • töötajate uuringud – 29%;
  • vahetu töökohal õppimine – 22%.

Kõige vähem nimetati tarkvaralahendustest karjääri juhtimise, kompetentside hindamise, võtmetöötajate järelkasvu ja kompetentside arendamise tarkvaralahendusi.

Suur osa ettevõtetest – kokku 56% – ei plaani lähima kahe aasta jooksul vastavaid tarkvaralisi lahendusi kasutusele võtta. 22% ettevõtetest aga näeb, et lähima kahe aasta jooksul võtavad nad kasutusele järgmisi tarkvaralahendusi töötajate arendamiseks:

  • rakendused meeskondlikuks suhtluseks ja info vahetamiseks;
  • töötajate töösoorituse hindamine;
  • tulemus- või arenguvestlused;
  • e-õppe lahendused (e-koolitused, simulatsioonid).

 

Kuidas e-õppega alustada?

Millele siis ikkagi tähelepanu pöörata, kui olete otsustanud alustada süsteemse e-õppe lahenduse kujundamisega oma ettevõttes või kui soovite e-õppe osakaalu tunduvalt suurendada ja ettevõtte jaoks oluliste kompetentside arengus märgatavalt tulemuslikum olla?

Alustada võiks kaardistavate tegevuste ja vajaduste väljaselgitamisega.

  • Miks just e-õpe? Millist probleemi või vajadust täpselt lahendada soovite?
  • Kes on sihtgrupp? Kellele on see mõeldud?
  • Kas sihtgrupi vajadused on konkreetselt sõnastatud?
  • Kas õppeprotsess on kaardistatud?
  • Riskide ja kasutegurite hindamine (näiteks SWOT-analüüs)?
  • Kus ja kuidas e-õpet reaalselt korraldatakse (kanalid, platvormid, lahendused jne)?
  • Millist tulemust oodatakse? Millist kasu saab ettevõte?

Kindlasti on ettevõtte jaoks oluline läbi mõelda kuludega seotud investeering ja kui palju on võimalik lähiaastatel või pikemas plaanis rahalisi ressursse planeerida.

E-õppega on seotud näiteks sellised kulud:

  • tehnoloogia, sh IT-riistvara, süsteemid, tarkvarad ja applikatsioonid, liidestused, infrastruktuur;
  • sisu haldajad – inimesed, kes loovad sisu ja vastutavad selle ajakohastamise eest;
  • vahendid, mille abil sisu kokku pannakse ja esitletakse koolitusena, näiteks e-õppe loomise platvormid ja kasutajatele mõeldud keskkonnad, videotöötlus, kujundused.

E-õppega võib aga ettevõte ka kulusid kokku hoida, näiteks:

  • õppematerjalide kulu;
  • koolitaja kulu;
  • transpordi-, ruumide ja logistikakulu.

Mõned soovitused ja mõtted e-õppest väike- ja keskmistes ettevõtetes

  1. E-õpe ja e-õppe süsteem ei pea olema keeruline. Protsessid võiksid olla pigem lihtsad ja kergesti muudetavad vajadustele vastavalt.
  2. Väiksemates ettevõtetes on võimalik ja mõistlik alustada e-õppe kujundamisega lihtsate ja käepäraste vahenditega, näiteks juhendite, videote ja visuaalide jagamisega töötajatele mõeldud kanalites (siseveeb, elektroonilised käsiraamatud, õppematerjalide keskkonnad jms).
  3. Alustada võiks mõne konkreetse valdkonna ja vajadusega, mis on lähiajal aktuaalne. Näiteks on kiire kasvu etapis ettevõtte jaoks oluline, et uued töötajad võimalikult sujuvalt ja kiirelt sisse elaksid. Personalitöötaja või otsene juht edastab iga kord sama infot, mis nõuab väga palju aega. Niisiis võib mõned teemad töötajale e-õppes kättesaadavaks teha – see võimaldab uuel töötajal oma tempos ja sobival ajal olulist infot või teadmisi omandada.
  4. Õppematerjalide koostamisel tasub küsida abi spetsialistidelt. Koostöö ei pea olema mahukas ja kallis, kuid kindlasti on oluline mõista e-õppe ja õppematerjalide koostamise ja vahendamise põhialuseid. Ka e-õppe puhul on oluline mõelda sellele, et õppijal oleks huvi ja motivatsiooni infot omandada ning ta mõistaks seda infot edaspidi kasutada.
  5. Oluline on läbi mõelda e-õppe administreerimisega seotud ootused ja vajadused, näiteks e-õppele kulunud aja statistilised näitajad, katsete arv, e-õppe läbimiste näitajad jne.
  6. Mõelge läbi ettevõtte ootused ja vajadused nii praegu, lähiaastatel kui ka pikemas plaanis. Mis on see soovitud e-õppe mudel, milleni tahaksite ühel hetkel jõuda?
  7. Igasuguse uue süsteemi kujundamisel tasub varuda kannatust, see võtab aega, katsetamist ja sobivaks kohandamist.

SinuLab juhtimistarkvara on loonud keskkonna, kus lihtsate tööriistade abil saab luua ja hallata kogu ettevõtte koolituste ja e-õppe andmeid ning tegevusi. E-õppe moodul on lihtne kasutamiseks nii juhile kui töötajale.

Loe lähemalt SinuLab digitaalsest koolituste ja e-õppe lahendustest -> Koolituste moodul 2020.

Küsi lisa!