Mis on “tark töö”?

Väga suur osa inimestest soovib teha midagi sellist, mis nende potentsiaali välja toob ning nende võimeid proovile paneb, andes samal ajal ka võimaluse pingutada, õppida ja areneda. Tööandjad aga ootavad, et inimesed suudaksid tulemus tuua võimalikult mõistlike ressurssidega, kasumlikult ja järjepidevalt.

Organisatsiooni kontekstis tähendab tark töö digitehnoloogiate kasutamist, strateegilist planeerimist ja mõtlemist, aga kindlasti sisemist koostöös loodud keskkonda, kus mõtestatakse eesmärgid ja väärtuse loomine, antakse ja saadakse tagasisidet ning säilitatakse motivatsioon ning töörõõm, sh. energia, kaasamõtlemine, rõõm tulemuste üle, edukogemus. Tark töö on vajalik nii organisatsioonile kui ka sealsetele inimestele.

Mõistmine, kas ja millist väärtust ma töötajana enda tööga loon ja kui teadlikult oma aega kasutada suudan, paneb juhte ja töötajaid mõtlema selle peale mida nimetame targaks töötamiseks.

Tihti tuleb nõustuda, et tark töötamine ongi pigem individuaalne mõistmine, mis kujuneb aja ja küpsusega ning igal inimesel erinevalt. Seega võib öelda, et tark töötamine tuleks personaalselt disainida sõltuvalt sellest, millises keskkonnas inimene parasjagu töötab, milline on tema töö sisu ja profiil ning milliseid tulemusi ta soovib saavutada.

Targa töö ühtset definitsiooni oli seda artiklit ette valmistades veidi keeruline leida. Kaasaegne targa töö definitsioon on juba üsna laiapõhjaline ja võiks olla selline:

Tark töö on kohandatav lähenemine, mis kasutab kaasaegset tehnoloogiat ja strateegilist otsustusprotsessi, et optimeerida tegevusi, tõsta tulemuslikkust, suurendada töötajate potentsiaali rakendamist ning rahulolu ja võimaldada organisatsioonil areneda. See tähendab eelkõige keskendumist kõrge väärtusega tegevustele, intelligentsete, digitaalsete tööriistade ja protsesside kasutamist ning pideva täiustamise ja innovatsiooni kultuuri loomist.

Seega on meil vaja nii tarka tööd, ehk üldist töö korraldamise ja töömeetodite arendamise strateegiat, mis keskendub ressursside optimaalsele kasutamisele ja töötulemustele, ning tarka töötamist, mis keskendub rohkem indiviidi tasandil töö tegemise viisidele ja tööharjumustele, mis aitavad saavutada paremaid tulemusi ning eduelamust.

Mida juht saab teha?

Juht saab tarka tööd individuaalsel tasandil (Smart Working) mõjutada ja suunata väga palju. Mõjutamise ja suunamise all ei pea me silmas korralduste jagamist “tee nii” vaid ikka avatud koostööd, ühist mõistmist, vastastikku tõhusat suhtlemist ja tagasisidestamist, hoolimist ja abivalmidust. Selle kõige eelduseks on kahtlemata vajalik usaldus omavahelises suhtluses ja suhetes. On ju otsene juht kõige lähemal sellele, millega töötaja igapäevaselt tegeleb.

Siinkohal mõned pidepunktid, mida tark töötamine võiks sisaldada ja millele ka juht ning töötajad oma tagasisides ja koostöös tähelepanu pöörata saavad.

Olulised märksõnad: väärtustloovad tegevused, sooritus – tulemus seosed, tööharjumuste ja hoiakute kujundamine, järjepidevus, eesmärgid ja mõõdikud, personaalne töötempo, enesejuhtimine ja -teadlikkus, tööprotsesside optimeerimine.

  • Teadmine sellest, millised tööalased tegevused loovad kõige enam väärtust ja toovad tulemusi
  • Fookus sellistele ülesannetele, mis päriselt tulemusi toovad (NB! pikaajalised tulemused ja lühiajaliselt nähtavad tulemused)
  • Pikaajaline (visioon) ja lühiajaline (tegevuskava 3-6 kuud) vaade ning nendest tulenevalt personaalsete eesmärkide seadmine. Oluline, et kõik tegevused oleksid seotud pikemaajaliste eesmärkide ja visiooniga.
  • Mõõdikute lisamine ja nende jälgimine, soorituse jälgimine
  • Oma tegevuste ja tulemuste analüüsimine (vähemalt nädala kokkuvõte ja analüüs)
  • Oskused näha ja elimineerida peamised segajad, mis töötamist ja Flow’s olemist takistavad
  • Tegelemine harjumusega tegevusi edasi lükata
  • Tüütud ja administreerivad tegevused tuleb samuti ära teha, nende jaoks on vaja leida aeg ning võimalus teha neid operatiivsemalt, näiteks e-kirjadele vastamine, koosolekud, raportite koostamine, aruanded jms
  • Igapäevaste ülesannete planeerimine, näiteks iga päev 3-5 peamist ülesannet, mis on oluline ära teha ja kujundada kasulikke tööharjumusi
  • Sobiva töötempo leidmine, mis ei põletaks läbi ning aitaks säilitada energiat. Näiteks 5-tunine intensiivne töö ja seejärel lihtsamate tegevuste tegemine. Või iga paari tunni järel kerge lõõgastuse paus 10-20 minutit.
  • Oma töökeskkonna kohandamine, töölaua korrastamine, privaatsus ja keskendumise võimalus jms.
  • Keskendumine lahendustele, mitte probleemidele ja nende lõputule analüüsimisele
  • Oma plaanide, tegevuste ja tulemuslikkuse visualiseerimine. Näiteks Kanban, Gantti graafik jms.
  • Digitaalsete tööriistade kasutamine ja võimalusel automatiseerimine
  • Ülesannete delegeerimine või nendest loobumine, kui need ei ole seotud sinu tööga ja pikaajaliste eesmärkidega
  • Enda tööprotsesside pidev optimeerimine ja tegevuste tõhustamine.

Tark töötamine on omale süsteemi loomine, mis aitab kaasa parema tulemuslikkuse saavutamiseks. Me võime seda nimetada tinglikult töö disainimiseks personaalsel tasandil, mida juht saab ja peaks aitama suunata.

Eesmärgistatud tegevused
Tulemuslikkuse jälgimine, mõõtmine, analüüs
Operatiivsete tegevuste korraldamine
Tööks vajaliku tehnoloogia kasutamine
Paindlik töö
Enesejuhtimine

Lae alla küsimused töötaja suunamiseks:

Sisesta siia oma tööalane e-posti aadress ning laadi alla põhjalikud juhised-küsimused töötajate toetamisel targa töötamise kujundamiseks.

SinuLab tööriistad ja lahendused on loodud targa töö ja targa töötamise toetamiseks organisatsioonis

Võta julgelt ühendust ja anna oma soovidest teada. Esimene nõustamine kõigile tasuta.