On mõistetav, et misiganes uue tööriista või mudeli kasutusele võtmisel, tekib juhil küsimusi, teinekord ka kahtlusi. Üks peamisi küsimusi on pea alati: “Mis kasu ma / me sellest saame?”. Üks peamisi kahtlusi on aga: “Kas kasutegur kaalub üles kulutatud ressursi?”
Nendele küsimustele, ja ka paljudele teistele, on vaja leida vastused.
Algatuseks on vajalik üle täpsustada, mida me peame silmas juhtimistarkvara ja personalitarkvara all.
Traditsiooniliselt on peetud personalitarkvara personali tööd tegevate inimeste olulisemaks tööriistaks. Valdkonnad, mis käitlevad suuri andmekogumeid (tavaliselt numbreid) on ühed levinumad. Näiteks personalitöös on sellisteks tarkvaradeks dokumendihalduse, tööajaarvestuse ja palgaarvestuse tarkvarad. Väga tihti on töö-ja palgaarvestuse tarkvarad juba finantstarkvara osaks. Ja kui ettevõttel on olemas oma igapäevases kasutuses finantstarkvara (või ka raamatupidamistarkvara), siis tihti on kaetud sellega ka üks osa personalitööst – tööaeg, töötasu, dokumendid.
Personalitarkvarasid on aga veel. Näiteks värbamistarkvarad, koolituste haldamise tarkvarad, e-õppe tarkvarad ja palju muud.
Lisaks on olemas tarkvarad, mis seotud töötaja sooritusega, tulemuste hindamise, tagasisidestamise, eemärgistamisega ehk tulemusjuhtimisega. Ka need on nn uue ajastu personalitarkvarad.
Kaasaegseid inimeste juhtimise tarkvarasid iseloomustab ISETEENINDUSE võimalus. See tähendab, et töötajad ja juhid pääsevad samuti tarkvara rakenduse kasutajaliidesesse ning saavad seal teha toiminguid. Olgu see siis puhkuse avaldused, koolitusvõimalused või tagasiside andmine.
Ja nüüd küsimuse juurde:
MILLIST KASU SAAB JUHT TARKVARAST, mis on mõeldud inimeste juhtimise ja personalitöö toetamiseks?
Ma usun, et selles osas saame juhte aidata vastuste leidmisel, toetudes oma 8-aastasele kogemusele tarkvara arendamise, müügi ja juurutamise osas.
Mõned märksõnad ja kirjeldused allpool.
Leave A Comment